Pildi autor TeamLab@IdaViru

Kõnetavad inimesed ja projektid tulevad meieni sunnitu kergusega. Ja see juhtus minuga taas stuudio tühjendusmüügil, tutvudes Kristiina Martiniga, kelle südameasjaks on populariseerida tekstiilijäätmete taaskasutust, rahvusvaheliselt upcycling. Peale põgusat tutvumist ja paari toote müüki sain personaalse kutse Narvas toimuvale Hackathonile, kus keskenduti tekstiilijäätmete taaskasutamisele. Teema pakkus kohe huvi, kuna eesmärk on tuua taaskasutusmaterjal ka enda loomingusse. Soovin pakkuda seda, mida ise hindan ja pooldan – praktiline, meeldejääv ja keskkonnasäästlik disain.  Just läbi personaalsete ostuvalikute ja toote loomeprotsessi saame edastada sõnumit, mille eesmärk on teadlik tarbimine. Kas sa teadsid, et Aafrika ei soovi enam ka meie eestlaste rõivaste ja kodutehnika jääke kuna juba on tekkinud küllastumus? Uuskasutuskeskuses seisab lademetes tekstiili ja rõivaste jääke, millele lihtsalt pole leitud kasutust. Siinkohal on tegemist kogustega, mida määratleme kümnetes tonnides. Kurvaks teeb ka asjaolu, et ainult 1% maailma rõivatööstuse jäägid taaskasutatakse. Kas seda ei ole mitte kahetsusväärselt vähe, arvestades aina kasvavat ületarbimist? Seetõttu vajavad sarnase sisuga projektid ja üritused rohkem tähelepanu ja kopeerimist, et muuta antud kontseptsioon ja mõtteviis igapäeva elu osaks. Jälgides hetke situatsiooni Eestis, on tegemist pigem millegi harukordse ja tundmatuga.

Pildi autor TeamLab@IdaViru. Pildil Laura Adamson

Toimunud üritusel sain teadlikumaks ettevõtete soovist jagada ka  suhteliselt kvaliteetseid ja disainerite jaoks inspireerivaid kangajääke. Mööblikangaste täisvillased kangarulli jäägid panid kohe mõtte lendama ülilahedate sirgelõikeliste, taskutega ja kraelõike manipulatsiooniga mantlite suunas. Mõeldud, tehtud!

Emotsionaalselt liigutas meeskond, kelle eesmärk on turustada intellektuaalse puudega inimeste poolt loodud tooteid. Hackathonil oli nende eesmärgiks välja arendada juba olemasolevatele toodetele pakendid taaskasutatud paberist ja rõivaste jääkidest. Uuskasutuskeskuse esindaja pakkus ideena pakend üldse välja jätta, kuna nagunii lendab see prügikasti. Arvan, et seda saab vältida kui pakend muuta üheks osaks tootest, muutes selle äraviskamise mõttetuks, kuna raha ei soovi meist ju keegi niisama prügikasti visata.

Huvitav ja koheselt turustatav toode toitlustusettevõtetele mööblitööstuse jääkidest jäi meelde just tugeva digitaalse esitluse ja prototüübi poolest. Meeskonna duo koosnes juba 25 aastat tegutsenud rõivadisainerist ja digitaalse animatsiooni spetsialistist.

Viimasel hetkel otsustasime Kristiinaga, kaks kassifanaatikut, esitleda ideed, kus kohapeal valminud  1 osalisest lõikest valmiksid upcycling soojendavad pleedid kassidele. Eks see idee sai esitletud nii suusoojaks ja meelelahutusliku tagamõttena. Tulemus oli vahetu ja totaalselt ekspromt. Kogemus mõjus kummastaval kombel ajule joovastavalt.

Peale esitluste ära kuulamist istusime nostalgiliste kahest õppeklassi lauast moodustatud võrdsete külgedega ruudu ümber, valisime koos igale meeskonnale motiveeriva auhinna. Minu poolt välja pakutud auhind sai üle antud ideele, kus nägin võimalikku vajadust rõivatehnoloogia teadmiste arendamise järele. Kuigi jah, vähestel on indu jätkata ja alustatud projekti edasi arendada. Seetõttu pakkusin välja, et vajadusel konsulteerin ka disaini, toote õmblustehnoloogia ja kasvõi tootefoto osas. Põhjuseks asjaolu, et loomeprojektid muutuvad ajas ning edukuse tõenäosuse protsent on neil suurem, kes ei hoia meeleheitlikult kinni algsest konseptsioonist. Olen ka ise sellest palju õppinud ja arendanud oskust nautida protsessi, mitte klammerduda meeleheitlikult juba seatud eesmärkide teostumisse.

Auhindu jagasid veel  Hollandi Saatkond, Luminor, Svarmil, Loov Eesti, Uuskasutuskeskus, Objekt.

Pildi autor Laura Adamson

Vahva oli pealinnast taaskord äärelinna sattuda. Narva kostitas mind slaavipärase sõbralikkusega ja seda ka ülisoodsa taksosõiduga, mis pani mind pead vangutama puhaskasumi osas. Öö möödus arhailises King hotellis, kus pooled käterätid olid unustatud ära vahetada enne uue kliendi maandumist hotellituppa. Hotellimeeskonna õnneks olin nõnda rammestunud olekus, et kaebama minna ei olnud mahti. Restorani toit sai palju kiidusõnu kaasosalejate poolt, kinnitada seda siiski ei saa, kuna korraga palju mitmekesist informatsiooni koos Narva Kutsekooli sööklatoiduga päädis seedehäiretega. Usun siiralt, et emotsioonid ja seedeprotsessid on otseses seoses. Emotsionaalselt tundliku inimesena on mind õnnistatud välismuutustele kergusega reageeriva organismiga.

Kohalik temperament oli vererõhku toniseeriv ja meeleelundeid ergastav. Taaskord sai tutvusringkond täieneda ambitsioonikate ja vaimselt sisukate tegelastega, kelle ühiseks nimetajaks on soov luua muutusi ja jätkusuutlikult pühenduda armastatud valdkonnas.

Aitäh kõigile osalejatele ja mentoritele! Olen uute projektide ootel.

14-16 september tulemas Tallinnas taas Hackathon! Info SIIN